ASTM A53 -Keevitatud ja õmblusteta süsinikterasest torude standardspetsifikatsioon, mille on välja töötanud American Society for Testing and Materials (ASTM). Standard hõlmab erineva suuruse ja paksusega torusid ning kehtib gaaside, vedelike ja muude vedelike transportimiseks kasutatavatele torusüsteemidele.
ASTM A53 toru on ette nähtud mehaaniliseks ja surverakenduseks ning on vastuvõetav ka tavakasutuseks auru-, vee-, gaasi- ja õhuliinides.
Suurused
½" – 12" mõned piirangud, mis sõltuvad klassist. Suurused kuni 26" OD on saadaval piiratud koguses.
Standardspetsifikatsioon torudele, terasele, mustale ja kuumsulatatud, tsingitud, keevitatud ja õmblusteta. See spetsifikatsioon hõlmab õmblusteta ja keevitatud musta ja kuumtsingitud terastoru.
ASTM A53 torutüübid
Selles spetsifikatsioonis on hõlmatud järgmised A53 torude tüübid ja klassid:
Tüüp F toru – Ahjuga põkkkeevitatud, pidevkeevitusega klass A
E tüüpi toru – elektritakistusega keevitatud, klassid A ja B, nimega A53 ERW toru
Tüüp S toru – õmblusteta, klassid A ja B, mida nimetatakse A53 õmblusteta toruks
ASTM A53 rakendus
1 Arhitektuur: maksimaalne torujuhe põhjaveekogumise korral, kui tornid, boilerid, kuuma vee transport ja nii edasi.
2 Töötlemine, laagrikomplektid, töötlemismasinad ja muud tarvikud.
3 Elektriklass: gaasijaotus, veevooluvedeliku kanal.
4 Antistaatilise toruga tuuleelektrijaamad.
MEHAANILISED OMADUSED – NÕUDED tõmbele
| õmblusteta ja erw | Hinne A | Hinne B |
| Tõmbetugevus, min, psi | 48,000 | 60,000 |
| Saagi tugevus | 30,000 | 35,000 |
KEEMILISED NÕUDED A53 KOHTA
| Õmblusteta ja ERW | C max % | Mn max % | P max % | S max % |
| Hinne A | 0.25 | 0.95 | 0.05 | 0.045 |
| Hinne B | 0.30 | 1.20 | 0.05 | 0.045 |
| Tüüp | Süsinik max. % | Mangaan max. % | Fosfor max. % | Väävel max. % | Vask max. % | Nikkel max. % | Kroom max. % | Molübdeen max. % | ||||||||
| Hinne A | Hinne B | Hinne A | Hinne B | Hinne A | Hinne B | Hinne A | Hinne B | Hinne A | Hinne B | Hinne A | Hinne B | Hinne A | Hinne B | Hinne A | Hinne B | |
| Tüüp S (õmblusteta) | 0.25 | 0.30 | 0.95 | 1.2 | 0.05 | 0.05 | 0.045 | 0.045 | 0.40 | 0.40 | 0.40 | 0.40 | 0.15 | 0.15 | 0.08 | 0.08 |
| Tüüp E (elektritakistiga keevitatud) | 0.25 | 0.30 | 0.95 | 1.2 | 0.05 | 0.05 | 0.045 | 0.045 | 0.40 | 0.40 | 0.40 | 0.40 | 0.15 | 0.15 | 0.08 | 0.08 |
| Tüüp F (ahju keevitatud toru) | 0.30 | / | 1.2 | / | 0.05 | / | 0.045 | / | 0.40 | / | 0.40 | / | 0.15 | / | 0.08 | / |
Painutusnõuded
Toru NPS 2(DN50) ja alla selle puhul peab piisava pikkusega toru olema võimalik külmalt painutada 90° ümber silindrilise südamiku, mille läbimõõt on kaksteist korda toru välisläbimõõt, ilma et üheski osas tekiks pragusid. ja keevisõmblust avamata.
Tihedaks kerimiseks tellides peab toru külmalt painutatuna 180° ümber silindrilise südamiku, mille läbimõõt on kaheksa korda suurem toru välisläbimõõdust, ilma rikketa.
NPS 1 1/4(DN 32) topelt eriti tugevat toru ei pea läbima paindekatse.
Lamestamise test
Lamestamiskatse tehakse toruga, mis on üle NPS 2 (DN 50), mis on kogu paksusega eriti tugev ja kergem.
Õmblusteta torude puhul tuleb vähemalt 2 1/2 tolli (60 mm) pikkune katsekeha kahes etapis paralleelsete plaatide vahel külmalt tasandada. Esimesel etapil, mis on elastsuse katse, ei esine sise-, välis- ega otspindadel pragusid ega purunemisi. Teises etapis, mis on tugevuse katse, jätkatakse lamedamist, kuni katsekeha puruneb või toru vastasküljed kokku puutuvad. Lamineeritud või ebakindla materjali olemasolu, mis ilmneb kogu lamestamiskatse ajal, tuleb tagasi lükata.
Elektritakistusega keevitatud torude jaoks katsekeha vähemalt 4 tolli. (100 mm) tuleb tasandada külmalt paralleelsete plaatide vahel kolmes etapis, keevisõmblus paikneb jõusuunast kas 0° või 90° nurga all. Esimese etapi ajal, mis on keevisõmbluse elastsuse katse, ei tohi keevisõmbluse sise- ega välispindadel tekkida pragusid ega purunemisi seni, kuni plaatide vaheline kaugus on väiksem kui kaks kolmandikku toru ettenähtud läbimõõdust. teise etapina jätkatakse tasandamist, et kontrollida elastsust keevisõmblusest eemal. Teise etapi käigus ei teki keevisõmblusest eemal asuvatel sise- ega välispindadel pragusid ega purunemisi. Kolmandas etapis, mis on tugevuse katse, jätkatakse lamedamist, kuni katsekeha puruneb või toru vastasseinad kokku puutuvad. Lamendamise katse käigus ilmnenud lamineeritud või ebaterve materjali või mittetäieliku keevisõmbluse tõendid on tagasilükkamise põhjuseks.
